on aga nende kasutegur väga tundlik vooluhulga muutusele. Palju efektiivsemad on pöördlabaturbiinid, mille labade asend on reguleeritav vastavalt vooluhulgale. Francise turbiinid on suhteliselt keerukad. Tänapäeva väikehüdrojaamades on laialt kasutusel standardsed Kaplani tüüpi toruturbiinid, samuti kompaktsed sukelagregaadid. Viimastes on propeller- või Kaplani turbiin, ajam ja generaator komplekteeritud ühtse tervikuna ühises kestas. Mikrojaamades võib kasutada ka reversiivseid pump-turbiine, mis on küll odavad, kuid madala ja vooluhulga muutustele tundliku kasuteguriga. Väikejaamades on sobivaimateks asünkroongeneraatorid, mis on ehituselt lihtsad, töökindlad ja odavad ning võivad töötada ilma sageduse ja pinge reguleerimisseadmeteta. Vee-energia kasutamise tehnoloogia on hästi väljaarendatud. Viimase aja uuendusteks on sukelkompaktagregaadid, korrosioonikindlate materjalide kasutamine, uued
propeller- ja ristvooluturbiine, kuid fikseeritud töölabade tõttu on aga nende kasutegur tundlik vooluhulga muutusele. Efektiivsemad on pöördlaba- e Kaplan`i turbiinid (vt joonis 5.13), mille labade asend on reguleeritav vastavalt vooluhulgale. Rõhkudel üle 10 m kasutatakse suhteliselt keerukaid Francis`e turbiine (vt joonis 5.15), vähese vooluga kõrgsurvejamades aga kopp- e Pelton`i turbiine (vt joonis 5.14). Mikrojaamades kasutatakse ka reversiivseid 78(113) Villu Vares Energia ja keskkond pump-turbiine, mis on küll odavad, kuid madala ja vooluhulga muutustele tundliku kasuteguriga. Hüdroturbiini poolt arendatav võimsus avaldub valemiga: P = × ×g ×H ×G (7.0) kus P võimsus turbiini võllil W