ja saeveski. 1714. aastal saabuski tsaar uuesti Tallinnasse, et jaanuaris osaleda meresadamale nurgakivi panemisel, ja juba sama aasta juunis oli ta linnas uuesti, sedakorda rohkem kui kuu aega.Vene ajaloolane Ivan Golikov kirjutas selle kohta järgmist:"Monarh, olles nõuks võtnud tugevdada Tallinna kindlust ja teha seal uued sadamad. Peeter I ise tegi ka loetelu sellesinase töö jaoks kirvestest, kirkadest,labidatest ja kangidest."Tõsi kaubasadam oli Revelis igiammustest aegadest peale olemas. Ideaalseks oli aga niisugune kindlussadam, kus nii sõja- kui kaubalaevad paikneksid turvaliselt.Valmissaamiseni kulus mitu aastat.Säilinud on inseneeri Le Blondi plaan 10.veebruarist 1717, mis näitab ära sadama plaani täies mahus. Admiraliteedi kanali kaldale oli ehitatud sõjaväekasarmuid ja Admiraliteedi hooneid, läänemuuli otsa juurde rannale oli sadama kaitseks rajatud suurtükipatarei, ning täiendavad kaitserajatised Maarjamäel,
ei suutnud kaitsta Põhja-Eestit Moskva tsaaririigi ja tsaar Ivan Julma vägede eest ning 1561. aastal 6. juunil andsid Tallinna all-linn ja kodanikud Rootsi kuningale Erik XIV- le ustavusvande ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Maapiirkondade Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad vandusid Rootsi kuningale truudust 1561. aasta 4. juunil. Rootsile kuuluvatest Põhja-Eesti aladest moodustati Eestimaa provints, provintsi keskus oli Tallinnas (Revelis), kus asus ka Eestimaa kuberner. Aastatel 15611710, kuulus Tallinn Rootsi kuningriigi Eestimaa provintsi, kuid iseseisva haldusüksuse ja Rootsi asehalduriga Tallinnas. 1570. aastal algas uuesti sõjategevus Põhja-Eestis, milles osalesid Rootsi väed ning Vene tsaariga võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud Liivimaa kuningas Magnus, mille käigus toimus I (21. august 157016. aprill 1571) ja II (23. jaanuar15
annaabi.ee 
