seerima, kaselott, klisee, kusett, pasa, retuseerima; pika täishääliku või diftongi järel: geisa, gorbuusa; viimases silbis, mis pole pearõhuline: dervis, fetis, finis, hasis, tsaardas (tsaardasi, tsaardasit). Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja s ühe tähega: harf, surf, golf; vrd teise tulba pikka s-d esimese ja kolmanda tulba ülipika s-ga: bors (selle) borsi (seda) borsi burs bursi bursi puns punsi punsi revans revansi revansi revanseerima Võõrsõnade kirjutamine Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel 1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. VÕÕRSÕNAD Kui võõrsõna lõpeb helilise
klisee, kusett, pasa, retuseerima; pika täishääliku või diftongi järel: geisa, gorbuusa; viimases silbis, mis pole pearõhuline: dervis, fetis, finis, hasis, tsaardas (tsaardasi, tsaardasit). Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja s ühe tähega: harf, surf, golf; vrd teise tulba pikka s-d esimese ja kolmanda tulba ülipika s-ga: bors (selle) borsi (seda) borsi burs bursi bursi puns punsi punsi revans revansi revansi revanseerima 8 Võõrsõnade kirjutamine Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel 1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: