tingitud sellest, et kaupa tuli osta ebakindel olukord), samuti kütuse- ja valikuta - partiide kaupa, mistõttu oldi toorainevarud ning turg. 9. detsembril sunnitud hädavajalike kaupade kõrval 1918 kohustas valitsus raha- ning vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor- merre, millega välditi küll ettevõtete ganisatsiooniga “Erkat” (Eesti Riigi edasist sulgemist, kuid ei tagatud Kaubandus agentuur)
Sõja aastail hävisid mitmed suured tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest. Väliskaubandus oli täielik riiklik monopol, teised said kaubelda ainult riigiloal. Kehtis range sissevedamispiir. Piirati luksusesemete kogust. 1919. aastal rajati aktsiaselts Revalis (Jaak Poska, Köstner)- Omal ajal kirjutati palju halba aktsiaseltsi kohta. Revalise tõttu saabus Eestise kaupu, mida polnud vaja (Kauplesid ameeriklastega, kes müüsid neile sõjaväe baasist asju), osteti näiteks kuivatatud kartuleid. Ilma Revaliseta olnuks Eesti majandus peale Vabadussõja mitte tulnud toime. Tööstus: Sõja puhkedes jäeti seisma Saksa riikidele kuulunud tööstusettevõtted. 1915. aastal lasti õhku tselluloosi vabrik Pärnus (Saksa dissantväe poolt). Lasti õhku Wildemari nahavabriku. Tallinna suured laevatehased tühjendati resurssidest ja
annaabi.ee 
