Gümnaasiumiõpilastel ei tohtinud olla pikki juukseid, vurrusid ega habet. Nad ei võinud kanda sõrmuseid, jalutuskeppi ega ratsapiitsa. Rangelt oli keelatud piiritusjookide tarvitamine ning suitsetamine, kuid sellest keelust astuti siiski üle. Mundrikandmise kohustus oli ka õpetajatel ja koolipersonalil. Ametikuub oli sinisest kalevist, mida kaunistasid kullakarva ameti- ja auastmetunnused ning samasugused nööbid. Pidulikel juhtudel kanti ordeneid. (Gymnasium Revaliense 1631-1981, 1981, Lukas, 1980, Verag von Franz Kluge, 1881) Joonis 1. Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilased 1987.aastal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum) Saksa keele õpetajad Berg ja Donner ning naissoost õpetaja Agnes Iversen olid ainukesed õpetajad, kes ei kandnud õpetajatele ettenähtud vormirõivaid, vaid kandsid erariideid. 1905.aastal lubati õpilastel väljaspool kooli kanda ka muud riietust, kuid see tühistati kaks aastat hiljem. 1914
leges Opitij poëticas compositum", mis ilmus 1637. aastal, algab eesti kunstiline luulesõna. 17. sajandi kultuurielu Seoses nende kahe kultuurielus tähtsat rolli mänginud mehe juubeliga oli avatud näitus "Kirjanduselu Tallinnas 17. sajandil", mis andis väikese ülevaate nimetatud kahe poeedi, samuti nende sõprade ja kolleegide elust ja loomingust: 17. sajandi juhutrükiseid, näiteks 1635. aastal trükitud "P. Flemingi Gymnasium revaliense", kui ka käsitlusi selle perioodi kirjandusest. Reiner Brockmanni teostest on eksponeeritud mitmeid pulma ja leinalaulude originaalväljaandeid ning koopiaid, samuti 1634. aastal trükitud Tallinna gümnaasiumi professorite tervitus Eestimaa kindralkubernerile Philipp Scheidinghile tema naasmise puhul rahuläbirääkimistelt "Acclamationes votivae...", mis on esimene Tallinna trükis ning mis sisaldab ka Brockmanni värsse
annaabi.ee 
