riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta. Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul.
alade kurjategijate sihtmärgiks. Gentrifikatsioonil on loomulikult hulgaliselt positiivseid külgi, näiteks siselinna alade kvalitatiivne tõus, uuendamine, suuremad maksutulud, paremad kohalikud teenused,kõrgemad kinnisvara hinnad, vaesuse hajumine. VIITED 1.Atkinson, R. ja Bridge, G. toim-d 2005.Gentrification in a Global Context: The New Urban Colonialism.London: Routledge. 2.Buzar, S. jt. 2007 Splintering Urban Populations: Emergent Landscapes of Reurbanisation in Four Europen Cities. Urben Studies, 44(4) , lk.651-657. 3.Smith, N. , 1987 Gentrification and the Rent Gap.Annals of the Association of American Geographers, 77(3) : 462-465. 4.Smith, N., 1992.Blind Mans Buff, or Hamnetts Philosophical Individualism inSearh of Gentrification. Transations of Institute of British Geographers, 17(1) : 110-115.
annaabi.ee 
