ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes nagu "valudega palavik". Haiguse olemusele saadi jälile hiljem. 1880 avaldati tõik, et ägedasse reumasse haigestumisele eelneb kurgumandlipõletik. 1900.a leiti üles seda põletikku põhjustav pisik, mida hiljem hakati nimetama hemolüütiliseks streptokokiks. 1928.a avaldati mõte, et see pisik vallandab inimese kaitserakkudes, valgetes verelibledes, rünnaku keha enda kudede vastu, põhjustades veresoonepõletikku ja südameriket. Veel II Maailmasõja ajal hukkusid reumapalavikku sõdivate riikide kutsealused, noorsõdurid, kuni
Pissarro, Alfred Sisley, Edgar Degas ja Berthe Morisot. Manet hakkas sõbrustama Berthe Morisotiga, kes hiljem abiellus Maneti vennaga Eugene. Morisot innustas Maneti maalima vabaõhumaale. Üleüldiselt kujutasid Maneti maalid inimesi nende igapäeva keskkonnas nagu näiteks kodus või tööl, aga tihti ka väljas ennast nautimas. On ka üks väga erinev maal, mis kujutab Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmist. Manet suri 30. Aprillil 1883. Süüfilisse ja reumasse. Gangreeni pärast amputeeriti ta vasak jalg ja 11 päeva hiljem ta suri.
Pariisi kommuuni ajal viibis Manet Püreneedes. Veel samal aastal, 1871, valmis tal kommuuni mõjul maal "Barrikaad", millel kujutatakse revolutsionääride mahalaskmist. Kirjadest sõpradele tuleb selgelt välja, et oma südames pooldas Manet kommuuni ja eelistas seda Kolmanda Vabariigi alguses võimule tulnud valitsustele. 1881 autasustati Manet'd Antonin Prousti survel Auleegioni ordeniga. Järgmisel aastal valmis Manet'l viimane maal: "Baar Folies-Bergère'is". Manet suri süüfilisse ja reumasse, millesse nakatus 40-ndates eluaastates. Viimastel eluaastatel põhjustas haigus talle suurt valu ja lõpuks jäi ta osaliselt halvatuks. Sellele lisandus veel gangreen ja 11 päeva enne surma amputeeriti tal jalg. Ta suri Pariisis 51-aastaselt ja maeti Passy kalmistule. 2000. aastal müüdi üks Manet maale üle 20 miljoni dollari eest. 10 ,,Baar Folies-Bergère'is" 11 Kokkuvõte
annaabi.ee 
