a kirjeldas inglise arst Thomas Sydenham noortel inimestel muutlike liigesetursetega kulgevat ägedat haigust, mis tõi kaasa tursed jalasäärtel, hingelduse, jõuetuse ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes nagu "valudega palavik". Haiguse olemusele saadi jälile hiljem. 1880 avaldati tõik, et ägedasse reumasse haigestumisele eelneb kurgumandlipõletik. 1900.a leiti üles seda põletikku põhjustav pisik, mida hiljem hakati nimetama hemolüütiliseks streptokokiks. 1928.a avaldati mõte, et see pisik vallandab inimese kaitserakkudes, valgetes verelibledes, rünnaku keha enda kudede vastu,
liigest. Tüüp I diabeet: rakuline patoloogia-praktiliselt ainuke AI, mis on meestel veidi sagedasem. Insuliinist sõltuv diabeet (juveniilne)- krooniline inflammatoorne insuliini tootvate ß-rakkude hävitamine pankreases (CD8+T). Ravi: Igapäevased süstid/dieet. Tekkepõhjused: Kaitstud (segregeeritud) antigeenide vabanemine (kõhre, südame ja närvikoe antigeenid). Näiteks autoimmuunne müokardiit tekib peale südamekahjustusi. Molekulaarne mimikri (reumapalavik peale streptokoki infektsiooni). B- ja T- rakkude polüklonaalne aktivatsioon (superantigeenid). Vigane MHCII esitlus mitte APC poolt. Ravimid (penitsilliin seondub erütrotsüütidele- põhjustab hemolüütilist aneemiat). AI soodustavad: Soolised iseärasused (AI haigused valdavalt naistel kuna östrogeen on imuunrakkudele stimuleeriv), vanuselised iseärasused (puudulik tolerants, Treg), keskkonnast tingitud faktorid (neurogeenne
annaabi.ee 
