Näiteks soovis ta kontrolli oma abikaasa karjääri üle, aidates kaasa tema rivaali, Ejlert Lövborgi enesetapule. Hedda rollis olid Liis Lindmaa ja Ragne Veensalu korraga, viimane domineerivamalt. Lindmaa kusjuures oligi naiselikum pool ning Veensalu jõulisem, mis avaldus näitlejate välimuses ja käitumises. Kui Lindmaa kandis valdavalt kleite, oli hoolikamalt meigitud ning soeng oli viimistletud, siis Veensalu kandis kord lohvakat pikka T-särki retuusidega, kord punkilikku kombinesooni ja saapaid, rääkimata lühikesest triibutatud sasipeast. Seepärast sobiski minu arvates (vähemalt väliselt) Ragne Veensalu rohkem ettearvamatu ja manipuleeriva Hedda rolli. Näiteks käitub Hedda impulsiivselt, kui viskab paberihundist tulnud ribasid õhku ja viskub nende keskele, süütab ja kustutab koheselt sigarette ning tantsib pööraselt. Jörgen Tesmani, Hedda värske abikaasa rollis olid korraga Ivo Reinok ja Tõnis Niinemets
trükimustrilisest puuvillasest ja go-go-seelikud. 1964. aastal tutvustas disainer Mary Quant maailmale miniseelikut, mis võttis üle terve tollase ajastu. Moodi tulid pitsist kraedega velvetist minikleidid samasuguste käistega ning laiad telk-kleidid. Seelikud muutusid järjest lühemaks kuni lõpuks tekkisid vaid reiteni ulatuvad mikro-minid seelikud. Peale mikro- minisid tekkisid inglikleidid, laia seeliku ning trompetkäistega kleiti kanti mustriliste retuusidega. Populaarsed olid PVC-st valmistatud riided ning ruudukujulised kleidid, mis olid hästi kontrastsed, suurte nööpide ning vöödega. Vöö asus puusadel või veidi alla vöökohta. Populaarsust kogus väike sirgelõikeline särkkleit, mida kandis ka Jackie Kennedy. Kleidid tehti tagasihoidlikud, kuid nooruslikud ja värvirikkad. Joonis 3 (http://www.etsy.com/market/retro_casual) 1.2. Aluspesu
annaabi.ee 
