dateeritud 1,5 miljonit aastat eKr. Uue esemevormina võeti kasutusele pihukirves. Võrreldes varem kasutatud eoliitide, ehk süsteemitult töödeldud looduslike kildudega oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid harilikult 1012 cm pikad. Neid valmistati peamiselt tulekivist, üks ots jäeti ümaraks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul muutus pihukirves õhemaks, selle servad paremini töödelduks õhukeste kildude äralöömise ehk retussimise teel. Pihukirveste kõrval kasutati mitmesuguseid lamedaid tulekivilaaste, mida kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks. Alguse sa kildtehnikas riistade valmistamine tulekivist äralöödud laastudest. Tööriistade valmistamine oli suur hüpe arengus, sellega said alguse inimesi iseloomustavad kultuurid. Keskpaleoliitikum u 150 00040 000 eKr. Keskpaleoliitikumis hakkas kliima muutuma seoses algava jäätumisega
Acheuli ajastu või Acheuli kultuur on üks kahest varapaleoliitilisest kultuurist. Peamiseks tööriistaks olid pihukirved. Võrreldes varem kasutatud eoliite e süsteemitult töödeldud looduslikke kilde, oli pihukirves suur samm edasi. Pihukirved olid 1012 cm pikad, tulekivist esemed. Kivi üks ots jäeti ümmarguseks, teine teritati kildude äralöömise teel. Aja jooksul töötlus paranes: kirves muutus õhemaks ja selle servi töödeldi paremini õhukeste kildude äralöömise ehk retussimise teel. Pihukirveste kõrval kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks mitmesuguseid lamedaid tulekivilaaste. Alguse sai kildtehnikas tööriistade valmistamine suurema tulekivitüki küljest äralöödud laastudest. Üheks esimeseks, kes Saint-Aceulis kaevas oli Boucher de Perthes 19. sajandi I poolel. Tema leitud kivikirved said vastuolulise reaktsiooni, sest tollal ei oldud veel kindlad inimkonna suures vanuses ning mõned kirikutegelased süüdistasid Boucher de Perthesi
annaabi.ee 
