teisel poole õhukest eesriiet. Vokaalmuusika: Vokaalmuusikat pole Stockhausen kirjutanud kuigi palju. Tema tähelepanuväärseim teos selles zanris on "Stimmung" ("Häälestamine" 1968) ja see on mõeldud kuuele a cappella lauljale. "Gesang der Jünglinge" "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956) on Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi, kus helilooja miksis stuudios kokku ühe poisi hääle mitmekordse salvestise (poiss laulab retsiteerivalt oma partiid, mille sõnad on võetud piiblist Taanieli raamatust) ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid ( elektrooniliselt loodud siinushelid ja klikid). See oli üks esimesi elektroonilisi teoseid, mis väljus stuudioseinte vahelt publiku ette. "Gesang der Jünglinge" avaliku ettekande järgset tormi on võrreldud mölluga, mis oli puhkenud umbes pool sajandit varem pärast Stravinski "Kevadpühitsuse" esmaesitlust. Minu arvates mõjuks see teos paremini, kui see oleks lühem
Igavesti mulle antud olla kurb, Olla rõõmust hull, Olla hell, olla karm. Aavklikke uudisvorme, mis on tihtipeale ta enda väljamõeldised, on märgata näiteks kolmandas ja neljandas salmis: Oh, mu kevadkuld, Lilletet kõik muld. Kuidas hallib, kuidas trallib linde koor. Tema luuletuste puhul ei olegi oluline niivõrd sõnade tähenduslik pool, kuivõrd nende kõla, meloodilisus ning rütm. Visnapuu ideaalis pidi ta luuletusi laulev-retsiteerivalt ette kandma, et tuleks välja nende kõlaline pool. Tema kirg väljendub väga ilmekalt armastusluuletuses ,,Valged,valged", kus Visnapuu räägib kaunist valgest põhjamaisest naisest ning rõhutab, et lõunamaise naise lõõm ja kirg ei ole midagi väärt võrreldes põhjamaise naise elurõõmuga. Oo, põhjamaine armas valge neid, Jasmiin ja loidap, ööpik, toomeleid! Kes sinuga, kes suudab maadelda. Oo valged, roosad, valged ööd ja a´ad! Naist Ma valget arman unistuseni
annaabi.ee 
