Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballett, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed 6 Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid · Les Saisons (1661) (Aastaajad) · Le Naissance de Vénus (1665) (Veenuse sünd) · La Jeunesse (1669) (Noorus) · Le Temple de la paix (1685) (Rahutempel)
Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballet, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid · Les Saisons (1661) (Aastaajad) · Le Naissance de Vénus (1665) (Veenuse sünd) · La Jeunesse (1669) (Noorus) · Le Temple de la paix (1685) (Rahutempel) Muud zanrid
Otseselt rahvaviise kasutamata tungis Verdi folkloori intonatsioonilisse olemusse sedavõrd sügavalt, et tema enda muusika sellega orgaaniliselt kokku sulas. Oma eelkäijate muusikalist pärandit hoolikalt tundma õppides haaras ta ka siit, eeskätt rahvamuusikale lähedasest Bellini kantileenist, palju väärtuslikku. Suured on Verdi teened olustikuintonatsioonide tõstmisel sümfooniliselt arendatud mõtte tasemele, samuti rahvaviisikäändudest läbitud retsitatiivsete episoodide loomisel. Verdi helitööde intonatsioo- niline lihtsus, elulisus, kirgas dramatism ja lavalisus kindlustasid talle ühelt poolt laia kuulajaskonna palava poolehoiu, teiselt poolt aga teda vääriti mõistva muusikakriitika tauniva suhtumise. Kui me Giuseppe Verdi neljakümnendate aastate oopereis karakterite üldistatust ja tunnetuslikku ülepaisutamist täheldada võisime, siis viiekümnendate aastate helitöödes
annaabi.ee 
