Mozarti ooperites. Oma hääle- ja näitlejaomaduste ning intellektiga oli Ots ideaalne Mozarti-laulja. Kui Verdi puhul võime öelda, et ooperikangelase kuju avaneb eelkõige soolonumbrites, siis Mozarti ooperites on karakterite kujundamisel samaväärne rõhk asetatud ansamblistseenidele. Suure loomingulisuse tundlikkusegs suhtus Georgmitte ainult aariatesse ja duettidesses, vaid ka kõikidesse ansamblitesse ja retsitatiividesse. Suurepärase ansamblistina leidis ta suhtlemises partneritega ootamatuid ja uusi nüansse, mis iga etenduse kordumatu imena publiku mällu jätsid. Hiigelosaks kujunes 1952. aasta Don Juan, kes võlus oma temperamendi, sarmi ning muusikalise ja lavalise väljendusvabadusega. Georg Otsa näitleja talent nin hääle rikkalik tämbrigamma tegid ''Figaro pulma'' 1958. aasta lavastuse nimikangelasest huumorimeelse, targa ja tugeva isiksuse. Looduslapselikult
ooperit, opera seria't. Pakkumine Münchenist oli talle seega ülimalt teretulnud. ,,Idomeneo" igas taktis on tunda 25- aastase Mozarti loomiselevust ja omamoodi vabanemistunnet lõpuks ometi jälle ooper! Juba eelpool mainisime, et libretist Varescol tuli prantsuse muusikaline tragöödia kohandada ümber itaaliakeelseks opera seria'ks. Üks opera seria tunnusjooni on tegevuse koondumine retsitatiividesse, samas kui aariates tegevus peatub ja keskendutakse ühele afektile. Iga stseen on omaette suletud tervik. Prantsuse muusikalises tragöödias seevastu oli tegevuse areng sujuvam, lõpetatud numbreid vähem, sündmustele reageerisid mitte ainult solistid, vaid ka koor. (Opera seria's esines koor enamasti ainult ooperi lõpus.) Õigupoolest oli prantsuse ooperizanr Mozarti taotlustele lähemal
annaabi.ee 
