integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. Kolmandaks siirdatav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. Neljandaks, lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, kus soovitav tulemus saadakse suure korduste arvuga. Suurimad probleemid on seotud geenikonstruktide lülitumisega retsipendi genoomi. Neid võib genoomi siseneda mitu koopiat suvalistes lookustes. Sealjuures võivad nad põhjustada eluohtlikke mutatsioone peremeesorganismi enda geenides. Nii saadakse õnnestunud geenisiirdega loom tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Seetõttu maksab talitleva inimgeeniga elujõuline transgeenne hiir 200-300 tuhat krooni. Eelöeldu põhjal on mõistetav, et transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest
tekkida ka vere valel transfusioonil (Rh +- Rh-; Rh- -Rh+). Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B antikehasid, nende hulk on aga nii väike, et retsipendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda. Kui vere hulk on organismis olevast suurem siis võib tekkida punaliblede aglutinatsioon. Suuremas koguses võib üle kand ainult sama grupi verd. AB veregrupiga inimestel puuduvad plasmas antikehad ja sellepärast teiste veregrupide punaliblede kokkukleepumist ei toimu. Neile võib väikestes kogustes anda kõikide teiste veregruppide verd. · Vere puhversüsteemid. Vere pH ja selle muutumise piirid, erütrotsüüdisisene pH
Erinevate veregruppide esinemissagedus. Kesk Euroopas: A- enam kui 40 %; O - 40 %; B tublisti 10%; AB - ~6 %. Vereülekande võimalused isikult isikule sõltuvalt veregrupist. Universaalne doonor ja retsipient. Vereülekanne e hemotransfusioon. Väikese verekaotuse puhul on vereülekandel universalseks doonoriks 0- veregrupiga isik. 0 gruppi vereplasma sisaldab küll anti- A ja anti- B antikehasid, nende hulk on aga nii väike, et retsipendi erütrotsüütide aglutinatsiooni esile kutsuda. Kui vere hulk on organismis olevast suurem siis võib tekkida punaliblede aglutinatsioon. Suuremas koguses võib üle kand ainult sama grupi verd. AB veregrupiga inimestel puuduvad plasmas antikehad ja sellepärast teiste veregrupide punaliblede kokkukleepumist ei toimu. Neile võib väikestes kogustes anda kõikide teiste veregruppide verd. · Vere puhversüsteemid. Vere pH ja selle muutumise piirid, erütrotsüüdisisene pH
annaabi.ee 
