Kui jalats hõõrub, ei pruugi seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse. 5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja
kujunemisele, mis on tingitud happeliste ainete kuhjumisest organismis. Happemürgistuse sümptomideks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja väljahingatava õhu atsetoonist tingitud hapukasimal lõhn. Seisund viib jätkudes unisusele ja teadvusekaotusele. Tunnused: · polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega) · suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus DIABEETILINE JALG. Diabeet võib kahjustada nii jalanärve kui veresooni. Kahjustunud närvide puhul võib tekkida torkimis-, kihelus- või kõrvetustunne. Veresoonte kahjustuste tagajärjel võivad jalad muutuda külmaks ja kahvatuks ning võimalikud vigastused paranevad aeglaselt. Kahjustuste süvenemisel võib tundlikkus kaduda
annaabi.ee 
