o Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks o Tunnuse uurimisel saame tunnuse ühesuunalistest muutustest variatsioonirea ja graafiliselt variatsioonikõvera(üles arv, kõrvale cm) · Inimese haigestumine on tingitud: o Pärilikkusest(hemofiilia) o Keskkonna teguritest o Mõlema koostoimest · Pärilikud haigused määratakse sügoodi genotüübi poolt! o Kombinatiivse muutlikuse tulemus(retsessivsete geenide kokkusattumine: pärilik kurtus, hemofiilia) o Mutatsioonid vanemate sugurakkudes(Downi sündroom) · Looteeas tekkinud vead ja haigused on keskkonnast tingitud(väärarengud punetiste tagajärjel) · Pärilikkus + keskkond = päriliku eelsoodumisega haigused o Geenid, mis põhjustavad tundlikust teatud keskkonnattegurite suhtes. Kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, teisene suhkrutõbi, kopsuvähk jne
maaratavaid tunnuseid ehk omadusi. Tunnuse all moistetakse organismi morfoloogilisi, fusioloogilisi ja biokeemilisi isearasusi, mille jargi maaratakse eri organismide erinevust voi sarnasust. Juba Mendel taheldas, et monede parilike faktorite toime avaldub koigil jarglaspolvkonna isenditel, teised faktorid aga voivad varjatuna polvest polve edasi kanduda. Esimesi nimetas ta dominantseteks, teisi retsessiivseteks. Dominantsete geenide tahistamiseks kasutas Mendel suuri tahti (A, B, C jne) ja retsessivsete tahistamiseks vaikeseid tahti (a, b, c). Uht ja sama tunnust maaravate geenide eri vorme -retsessiivseid ja dominantseid ning kodominantseid nimetatakse alleelideks voi alleelseteks geenideks, nahtust ennast aga alleelsuseks. Alleelsed geenid asuvad homoloogsete kromosoomide paaris samas kohas llookuses, uks alleel uhes ja teine alleel teises paariskromosoomis. Seega ei saa uhel diploidsel isendil kunagi olla ule kahe alleelse geeni, ehkki alleeliseerias voib neid olla kumneid (a1, a2 ..
Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse eri organismide erinevust või sarnasust. Juba Mendel täheldas, et mõnede pärilike faktorite toime avaldub kõigil järglaspõlvkonna isenditel, teised faktorid aga võivad varjatuna põlvkonnast põlvkonda edasi kanduda. Esimesi nimetas ta dominantseteks, teisi retsessiivseteks. Dominantsete geenide tähistamiseks kasutas Mendel suuri tähti (A, B, C jne.) ja retsessivsete tähistamiseks väikeseid tähti (a, b, c). Üht ja sama tunnust määravate geenide eri vorme - retsessiivseid ja dominantseid ning kodominantseid nim alleelideks või alleelseteks 31 geenideks, nähtust ennast aga alleelsuseks. Alleelsed geenid asuvad homoloogsete kromosoomide paaris samas kohas - lookuses, üks alleel ühes ja teine alleel teises paariskromosoomis. Seega ei saa ühel diploidsel isendil kunagi olla üle kahe alleelse geeni,
annaabi.ee 
