emasseemet, kuid leidis ka, et neil erinevad omadused emalt materjal, isalt kvaliteet näiteks... See lähenemine varjutas veel kaua pärilikkusega seotud diskussioone. Enne kaasaja geneetika teket esines empiirilisi käsitlusi, mis seletasid erinevaid fenomene läbi pärilikkuse, nt talmud (judaismi pühakiri) keelab abielluda teatavatel tingimustel. 1814. aastal nt avaldas inglane Joseph Adams (1756-1818) raamatu pärilikest haigustest. Ta jagab need tänapäeva mõistes dominantseiks ja retsessiivseiks, leiab, et pärilik haigus võib avalduda alles inimese eluea kestel, lisaks, et pärilikkus võib tähendada vaid eelsoodumust teatavateks haigusteks. 1820. aastal seletas saksa arst Christian Nasse (1778-1851) hemofiilia (veritsustõve) pärandumismehhanismi (Nasse seadus). 1876. aastal leiti, et samamoodi pärandub daltonism. Taimehübridiseerija Joseph Koelreuter (1733-1806) märkas, et hübriid omab tunnuseid mõlemalt eellaselt
.. See lähenemine varjutas veel kaua pärilikkusega seotud diskussioone. Enne kaasaja geneetika teket esines hulgaliselt empiirilisi käsitlusi, mis seletasid erinevaid fenomene läbi pärilikkuse. Alustada võib Talmud'ist, mis keelab abielluda teatavatel tingimustel, ning lõpetada võib Uusaja ja 19. sajandi arstidega 1814. a näiteks avaldab inglane Joseph Adams (1756-1818) raamatu pärilikest haigustest (jagab haigused tänapäeva mõistes dominantseiks ja retsessiivseiks. Leiab, et pärilik haigus võib avalduda alles inimese eluea kestel, lisaks, et pärilikkus võib tähendada vaid eelsoodumust teatavateks haigusteks.) 1820. a seletas saksa arst Christian Nasse (1778-1851) hemofiilia (veritsustõve) pärandumismehhanismi (Nasse seadus). 1876. a leiti, et samamoodi pärandub daltonism. 56 Ka 19. sajandi lõpul oli pärilikkuse kohta ikka veel küllalt kõikvõimalikke eksiarvamusi
annaabi.ee 
