vastuoluline (kõik võisid oma nõudmiste motiveerimiseks kasutada, kes vähegi oskasid seda lugeda). Vana retseptsioon oli edutu (Barbarossa & corpus iuris civilis). Uue laine tõid saksa juristid, kes olid Itaalias õppinud F. Accursio (glossa magna), postglossaatorite Bartoluse ja Balduse järgi. 1495. aastal loodi Riigikohus Saksamaal, see lähtud rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Saksa tavad asendusid rooma õigusega. Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast: Constitutio Criminalis Carolina – rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian V), 18. sajandil Sveriges Rikes Lag (Karl XI). Kodifikatsioon algas ka Prantsusmaal, kuid lõpetati Napoleoni ajal. Baieris ilmus Codex Maximilianeus Bavaricus civilis 18 saj.
Nii juhindus Saksamaal 1495.a. loodud Riigikohus oma tegevuses juba nn. ühtsest õigusest, s.t. rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Tõsi, algul oli rooma õigusel subsidiaarne tähendus, sest eelistati saksa tavasid. Kuid see põhimõte ajapikku kadus. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õiguslikku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast on kindlasti Constitutio criminalis Carolina e. CCC 1532.a. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus. Vastupidiselt Kontinentaal-Euroopa õiguse allikate kujunemisloole ei toimunud common law' sünnimaal - Inglismaal - rooma õiguse retseptsiooni. Seal tõusis kohalike tavade kohale üldine õigus, mis loodi eranditult kuninglike kohtute tegevuse tulemusena. Üldisele õigusele ongi
annaabi.ee 
