tugevuse suhtes liiga lühike s.t kiired fokuseeruvad võrkkesta taha; korrigeerimiseks kasutada valguskiiri koondavaid läätsi (plussklaase) astigmatism sarvkesta kõverus on ühes suunas suurem kui teises, mistõttu tekib suunast olenev optiliste tugevuste erinevus; korrigeerimiseks silindrikujulised läätsed. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Inimsilma retseptorikihis on u 120 miljonit kepikest ja 6 miljonit kolvikest. Kepikesed ja kolvikesed on ehituselt sarnased: retseptorraku välissegment koosneb u 1000 membraanidiskist (kepikestel) või membraanikurrust (kolvikestel) ning on ülejäänud rakukehaga ühenduses peene kaela kaudu. Nägemispigmendi molekulid paigutuvad välissegmendi membraanidiskide lipiidsesse kaksikkihti: - kepikesed (nähakse hämaras, värvusi eo eristata-skotoopiline nägemine) sisaldavad nägemispigmenti rodopsiini - kolvikesi (valges, eristatakse värvusi-fotoopiline nägemine) on kolme eri tüüpi,
(ehk pmt stiimuli energia põhjustab membraani mehaanilise muutuse). Sensoripotentsiaal levib ja hüpopolarisatsioonienergia lükkab kanali lahti. Lisaks on iseloomustav omadus ka ADAPTSIOON e muudetav tundlikkus e lävi on muudetav. Erutuse vähenemine aja jooksul muutumatu tugevusega ärriti korral. Retseptrorrakkude puhul räägitakse retseptoripotentsiaalist e muutustest membraanipotentsiaalist, mis mõjutavad neurotransmitteri sekretsiooni retseptorraku poolt ning see mõjutab seotud sensoorse neuroni elektrilist aktiivsust. Adaptsioon- sensorid ja sensoorsed süsteemid on muudetava tundlikkusega. Stiimul e ärritaja kutsub sensoris esile membraani läbilaskvuse muutuse(nt mehaaniline kanalite avamine) ja sellega SENSORIPOTENTSIAALI. Selline membraani läbilaskvuse muutus on transduktsioon. Sensoripotentsiaal levib elektrotooniliselt mööda membraani ja hüpopolarisatsioonienergia lükkab kanali lahti.
annaabi.ee 
