Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendigaretseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes. Sõltuvalt pigmendist neelavad retseptorrakud enam kas 419(sinine või violetne värviaisting), 531(rohelise või kollakasrohelise värvi aisting) või 558(punase või oranzi värvi aisting) mm lainepikkusega valgust. Nägemisvõime põhineb võrkkesta retseptorrakkudes tekkivatele keemilistele protsessidele keskkonnast tagasipeegeldunud elektromagnetlainete toimel. · Vorm. Pindadelt silma peegelduv valgus moodustab võrkkestale kahemõõtmelise kujutise, millest taju peab aru saama. Taju täidab seda ülesannet automaatselt. Lihtsaim viis on kontuuride eristamine- kontuur on koht, kus valguse intensiivsus või lainepikkuste kompositsioon järsult muutub
Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus (värvus),struktuur(küllastatus) transduktsioon (silmapõhja retseptorrakkudes e kolvikestes ja kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul). Valguslaine teekond nägemissüsteemis- sarvkest-silmaava-lääts-klaaskeha-võrkkest Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad · bipolaarsetesse rakkudesse, · sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, · mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt,
annaabi.ee 
