Pea- ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega. Vereringe häirete puhul tekivad mitmesugused ajutalitluse (ja paljude elundite) häired. Närvid on närvikiudude kimbud - tunde-, motoorsed- ja seganärvid. Mitmesugused mehaanilised, optilised, elektrilised, termilised, keemilised ja osmootsed muutused välis- vôi sisekeskkonnas môjuvad vastavatele retseptoritele ärritajatena ja kutsuvad esile erutusimpulsi tekke ja leviku. Ärritus avaldub retseptorrakkudel elektrilaengute muutusena, selle suurus sôltub ärritaja tugevusest, intensiivsusest. Edasiantava info olemus sôltub impulsi sagedusest ja rütmist. Info edasine töötlus toimub närvikeskustes - see tähendab saadud impulsside selekteerimist, valikut ja analüüsi vastavalt nende tähtsusele. Edasiminevaid signaale vôrreldakse teistelt retseptoritele saadud ja varem mälus olevaga ja suunatakse närvikeskustesse, sealt talitleva elundini vôi mällu.
ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine 18. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Kõvakest+sarvkest (fibrookest) Sarvkest Võrkkest Eeskamber (eesmine uveiit) Klaaskeha (tagumine uveiit) 1. Visuaalne väli 3. Signaali transduktsioon retseptorrakkudel 4. Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad bipolaarsetesse amakriinrakkudesse, 5. sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, 6. väljub silmakoopast 7. ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Opt.kiasm on ala, kus pooled opt.närvi kiud ristuvad vastaspoolele. Valguskiirte murdumise tõttu läätses
Meeleepiteelis esineb kahte tüüpi retseptoreid, mis on morfoloogiliselt erinevad, kuid füsioloogilistelt omadustelt väga sarnased. Mõlemat tüüpi rakkude pinnal on mikroskoopilised peened karvakesed (ciliae) ja sellepärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). Retseptorid on sekundaarsed närvirakud, see tähendab, et neil puuduvad omad närvirakujätked. Retseptorrakkudel lõpevad nii aferentsed kui eferentsed närvikiud. Aferentsed närvikiud (moodustavad nervus vestibularis`e) edastavad informatsiooni kesknärvisüsteemi. Eferentsed kiud muudavad retseptorite tundlikkust, selle mõju tähendus aga ei ole veel selge. Karvakesed ulatuvad sügavale sültjasse massi, mida ärritaja meeleepiteeli suhtes nihutab, kusjuures karvakesed kõverduvad/kallutuvad. Karvakeste kõverdumine on nendele retseptoritele adekvaatseks ärritajaks
annaabi.ee 
