hingamissügavuse valimine hetkeolukorras. Irritantretseptoritele (kiirelt adapteeruvatele mehanosensoritele) on omane erutuslaine teke kopsukoe venituse alguses. Kopsude irritantretseptorid reageerivad ärritajatele nagu tolm, antigeenid ja põletikumediaatorid, suits ja külm õhk (bronhiospasmi teke suusatajatel), nad on, nagu mainitud, kiiresti adapteeruvad. Ülemiste hingamisteede irritantretseptorid reageerivad mehaanilisele ja keemilisele ärritusele, kusjuures erinevus kopsus olevaist retseptoreist on see, et nende ärritus kutsub esile kaitserefleksi - köha. Irritantretseptorid põhjustavad ka ohke - kopsuruumala säilitamine. Jukstakapillaarsed retseptorid ("J" esindab sõna juksta e. kõrval) asuvad alveoolide seintes kapillaaride lähedal, nad tunnevad ära interstitsiaalse vedeliku mahumuutuse - stimuleerib interstitsiaalne ödeem, põletik ja mõned põletikumediaatorid, vasaku südamepoole rikke nähud. J-retseptorite toimel laarünks sulgub - hingamispeetus,
Psühholoogia alused 25 sigaretisuitsu lõhn, praeliha lõhn) koosnevad sadade üksiklõhnade segust, kuid on äratuntavad tervikuna ega avalda üksikkomponente. Samas on äsjanimetatud nelja lõhna üheaegsel esinemisel kõik neli omavahel eristatavad. Haistmis- ehk olfaktoorsed rakud paiknevad nina limaskesta ripsepiteelis ning haistmine tekib lõhnaaine molekulide kiirel möödalennul neist retseptoreist. Lõhnade tajumine seisneb eri lõhnarakkude info sünteesimisel ruumiliselt. Bioloogiliselt olulisteks lõhnaaineteks on feromoonid, mida tüüpiliselt eritavad emasloomad isaste ligimeelitamise otstarbel. Feromoonide olemasolu inimestel on küsitav, vähemalt otseseid tõendeid selle kohta vähe. Samas on leitud, et "higiproovi" lõhna alusel saab selle doonori sugu määrata. Ka vihjab pikka aega kinnistes ruumides (näiteks vanglate ühiskongides või
annaabi.ee 
