realiseerimine(bioloogiliselt ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida). Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Puudulik areng või ükskõik missuguse nim lüli kahjustus põhjustab kõnepuude(arengupuude või omandatud). Kõnevõime tasandid: 1.retseptiivne tasand-kõnet tajutakse osaliselt, ilmseb lapsel esimese eluaasta lõpul. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes- õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. 2.reproduktiivne tasand- võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. 3.produktiivne tasand- võime mõista, korrata ja genereerida ütlusi.
Kõnevõime sotsiaalne aspekt seisneb selles, et bioloogilised eeldused realiseeritakse ainult kollektiivis. Lapsele on vajalik kõnekeskkond ja eakohane tegevus, mis aktiviseerib suhtlemist. Kõnevõime realiseerub järgmistel tasanditel: • Retseptiiviie tasand — kõnet ainult (osaliselt) tajutakse. Ilmneb lapsel esimese eluaasta lõpul, hälviklapsel mõnikord mitme aasta vältel. Täiskasvanutel avaldub selline nähtus võõrkeele õppimise algetapil. Kõnevõime retseptiivset tasandit rakendatakse verifitseerimisülesannetes — õige või vale keelend tuleb kuulmise järgi üles leida. • Reproduktiivne tasand — võime kõnet tajuda ja korrata. Korrata on võimalik ka ütlust mõistmata, sh. tähenduseta keelekonstruktsioone. Viimast kasutatakse laste lugema ja kirjutama õpetamisel: häälikupikkust muutes saame ka tähenduseta sõnu, korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. Ka sel juhul toimub verifitseerimine,
annaabi.ee 
