Käitumise ja geenide vaheliste seoste tüübid mutantide käitumise uurimise põhjal. Üks geen mõjutab üht käitumismustrit. Üks geen mõjutab mitut. Mitu geeni mõjutavad üht käitumismustrit. 4. Käitumise evolutsiooni mehhanismide uurimine. Kunstliku valiku eksperimendid näitavad, et käitumise evolutsioon võib toimuda loodusliku valiku teel. Mingi käitumise evolutsioonilise kujunemise tõenäolistest põhjustest ja mehhanismidest võib aimu saada ka tänapäeval esinevate (retsentsete) liikide käitumise võrdlemise abil. 5. Näiteid ja järeldus käitumise kunstliku valiku eksperimentidest. Kärbsed kiiremad paaritujad ja aeglasemad. Juba 7 põlvkonna pärast oli paaritumiskiirus tunduvalt erinenud. 6. Võrdleva meetodi rakendamine käitumise evolutsiooni uurimisel. Võrreldakse üht liiki teisega. Olemasolevaid liike omavahel. Mitmeliigiline võrdlus. 7. Näited käitumise kujunemise põhjuste selgitamisest ühe liigi võrdlemise teel teiste
mitmed uurijad kasutanud nn kunstliku valiku eksperimente, mis imiteerivad looduslikku valikut, kuid lihtsalt selle erinevusega, et sellisel juhul on valikufaktoriks inimene. Need ja paljud teised kunstliku valiku eksperimendid tõestavad, et ka käitumise evolutsioon võib põhimõtteliselt toimuda loodusliku valiku teel. Mingi käitumise evolutsioonilise kujunemise tõenäolistest põhjustest võib aimu saada tänapäeval esinevate ehk retsentsete liikide käitumise omavahelise võrdlemise abil. Seda nimetatakse võrdlevaks meetodiks. Võrreldes teaduses alati eelistatava eksperimentaalse meetodiga (mida aga evolutsiooni uurimisel on enamasti võimatu kasutada evolutsiooni toimumiseks vaja mineva väga pika ajavahemiku tõttu) on võrdleval meetodil rida puudusi, mida aga meetodi oskusliku kasutamise abil on võimalik minimiseerida. Probleemidest aru saamiseks vaatleme alustuseks paari varasematest aegadest
annaabi.ee 
