RETSENSIOON Järgnevalt on esitatud retsensioon Keila Kooli õpilase Toomas Põõsa (nimi muudetud) uurimistööst teemal "Dielektrik- barjäärlahendusseadme ülesehitus ja materjalitöötluseks sobivate tööreziimide leidmine". Antud uurimus põhineb füüsikalistel nähtustel ning uurimuse põhieesmärgiks on leida materjalitöötluse jaoks sobivad huumlahenduse piirkonnad. Töös on kokku neli teoreetilist ning teooriat analüüsivat peatükki ning 22 alapeatükki ning mahuks kokku koos lisade ja allikatega 30 lehekülge. Uurimus on suhteliselt sisutihe, kuid teemat mittevaldavale inimesele üpriski raske mõista, mida täpselt uuritakse ning mis on tööle seatud põhiküsimus. Uurimistöö esimeses peatükis selgitatakse, mis on plasma ning mida kujutavad endas selle erivormid nagu külm ja kuum plasma ja lisaks selgitatakse peatükis kolme erinevat gaaslahendust, mis on tähenduselt elektrivool gaasis. Teine peatükk koondab enda...
ülevaade, mis tõendaks metoodika ja tulemuste usaldusväärsust, aga näitaks ka seda, kuidas järeldused toetuvad teiste uuringute järeldustele või lükkavad neid ümber. Nii toimub kaitsmiseks ettevalmistumine juba õppeprotsessi käigus. Seeläbi muutub uurimistöö hindamine õppeprotsessi osaks lähtudes hindamise korrast (sätestatakse kooli õppekavas) hindab õpilane kaitstavat esmalt ise (või ka kaasõpilased, sest teadusmaailmas on enamik kaitsmisele esitatavate tööde retsenseerimisest tehtav just teiste teadlaste poolt) ja seejärel õpetaja. Töö kaitsmise kord sätestatakse kooli poolt. Üldjuhul koosneb kaitsmine uurimistöö esitaja ettekandest, retsensendi hinnangust ja küsimustest, teiste kaitsmisel osalejate küsimustest ning kaitsja vastustest küsimustele. Kuivõrd ette valmistada saab vaid ettekannet, siis on võimalik tööd kriitiliselt analüüsides prognoosida ka retsensendil või teistel inimestel tekkida võivaid küsimusi. Juhendaja ülesandeks