genoomselt RNA-lt on mitmeetapiline protsess HIV evolutsioneerub kiiresti: 1. Pöördtranskriptaas teeb DNA sünteesil palju vigu 2. Viiruse kapsiidi pakitakse 2 koopiat RNA molekuli → DNA sünteesil võib toimuda matriitsi vahetus → Tekib rekombinantne viirus, kui genoomi koopiad ei ole identsed HIV-i geenid, mis on seotud viiruse paljunemisega ja geeniregulatsiooniga gag – kapsiidivalk pol – pöödtranskriptaas ja integraas Need geenid on kõigil retroviirustel env – ümbrise glükoproteiin HIV-i genoomilt sünteesitud DNA molekuli otstes on pikad terminaalsed kordusjärjestused LTR (long terminal repeats), mille vahendusel integreerub viirus raku genoomi Retroviiruse DNA integreerumine raku genoomi Endonukleaasse aktiivsusega integraas tekitab LTR-desse üksikiahelalised katked – tekivad kleepuvad otsad, kus 3´otsad on 5´otstest lühemad (3´recessed ends)
• Pol: polümeraas, proteaas, integraas. • Env: ümbrise glükoproteiinid. Kummaski genoomi otsas on long-terminal repeat (LTR) järjestused, milles sisalduvad promooterid, võimendaja (enhancerid) ja teised raku transkriptsioonifaktoritega seostumiseks vajalikud järjestused. Onkogeensetel viirustel on lisaks veel kasvu reguleeriv onkogeen. Komplekssed retroviirused (HTLV ja lentiviirused) kodeerivad ka mitmeid regulaatorvalke, mis vajavad keerulisemat splaissingut kui lihtsatel retroviirustel. Viiruse glükoproteiinid toodetakse env geenilt kodeeritud polüproteiini proteolüütilisel lõhustamisel, glükoproteiinide suurus erineb grupiti. Glükoproteiinid moodustavad pulgakommilaadsed trimeersed struktuurid virioni pinnale. Glükoproteiinidest suurem seostub algselt rakupinnaretseptoriga ja määrab koetropismi, tema vastu ka neutraliseeriv antikeha. Väiksem subühik moodustab pulgakommi varre ja soodustab rakkude sulandumist
Järjestus-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus justkui veereks rõngalt maha. Teine ahel sünteesitakse Okazaki fragmentide abil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma. · Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (retroviirustel ka RNA-lt DNA-le) ning RNA-lt valgule. 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. · mRNA RNA, millelt toimub tanslatsioon; ülesanne on vahendada DNA nukleotiidses järjestuses olev geneetiline info translatsiooniaparaadile · rRNA kuulub ribosoomide koostisesse · tRNA väikesed molekulid, mis toimivad adapteritena polüpeptiidahelasse lülitatavate
annaabi.ee 
