Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned.
Tiinus kestab 42 päeva ning pesakonnas on keskmiselt 6-9 kutsikat, kes sünnivad pimedate ja kurtidena. 4-5 nädala vanuselt arenevad silmad, kõrvad ning püsiv karvkate. Täiskasvanuikka jõuavad nad 5- 8 kuuselt.(Eesti tuhkrusõprade klubi, 2011) 5 SAGEDASEMAD HAIGUSED Kolm kõige sagedasemat kodutuhkru haigust, milledel puudub kindel ravi, on neerupealise kasvaja, insulinoom ja lümfoom. (Foster, Smith, 2012a) 5 Neerupealise kasvaja Neerupealised on paarisorgan, mis asub retroperitoneaalruumis. Need koosnevad koorollusest ehk cortex'ist ja säsist ehk medulla'st.(Ambos, 2009) 6 Mis see on? Terved neerupealised sisaldavad rakke, mis toodavad erinevaid hormoone nagu kortisoon ning osa nais- ja meessuguhormoone. Neerupealise kasvaja puhul on toodetud üleliia naissuguhormoone. Kasvaja on rohkem levinud emasloomadel ning esineb tavaliselt üle 4 aasta vanustel kodutuhkrutel. (Foster, Smith, 2012b) 7 Tekkepõhjused
annaabi.ee 
