(nitraatlämmastik happevihmadega) 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Omastatavad: Mullalahuses olev K (veega väljaleostumine l ja sl muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele omastavas vormis, ühendid alluvad mulla keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile; Mullalahuses olev P on taimedele kergelt omastatav aga Keemiliselt neeldunud P on raskelt omastatavad; Superfosfaat on veel lahustuv: happelises mullas ALPO4 või FePO4; neutraalses CaHPO4 mis vees lahustumatud ühendid. Üleküllus fosfaadialad. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid- ainus element mida ei sisalda mulla mineraal osa.:Ammonifikatsioon-eraldub NH4, mulla pinnalt lendub NH3(10cm mitte); Fiksatsioon- Mulla
(omastamine esimesel aastal 50%) • Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust Fosfor 25-30% orgaaniliste ühenditena ja 70-75% mineraalsel kujul. Ainult 2-5% (18-90 kg/ha) on taimedele omastatavas vormis. Praktikas ei ole otstarbekas planeerida mulla varudest kasutamist üle 10-20% aastas. Fosforiühendid alluvad mullas keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile. Kaalium Füüsikalis-keemiline neeldumine ja ka fiksatsioon on suuremad raskema lõimisega muldadel. Raskema lõimisega muldadel võib praktiseerida varuväetamist. Mulla liikuva kaaliumi varudest võib planeerida aastas kasutamist teraviljadel 20-40% ja rühvelkultuuride puhul 40- 60%. Kaltsium Mulla mineraalide koostises CaCO3 + CO2 + H2O → Ca(HCO3)2↓ Taimedele on omastatavad mullalahuses olevad ja kolloididele neeldunud Ca2+-ioonid.