5) Komöödiate süzeed, tegelased on pärit Kreeka kirjandusest ja mütoloogiast. 6) Platuse komöödiaid jagatakse karakterkomöödia, situatsioonikomöödia, tuntumad on "Potikomöödia", " Menaechmused" 7) Terentiuse komöödiad erinevad Platuse omadest: puudus kõnevärss, esikohal karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule. 9) Silmapaistev kõnemees oli Cicero, kelle teosed puudutavad retoorikad, kõnekunsti ajalugu ja kasvatust. "Riigist" 10) Caesari ajalooalased teosed on "Märkmeid Gallia sõjast", "Märkmeid kodusõjast". 11) Roomanizanri rajaja on Cato, teosega "Põllumajandusest". 12) Rooma eepose "Aenis" autor on Vergilius, eepos koosneb 12 laulust. 13) Kuulsaim Rooma oodide autor on Horatius Flaccus. 14) Horatiuse läkitused käsitlevad armastust ja luule tähendust ning ilmusid kogus "Läkitus Pisodele" 15) Ovidiuse luule jaguneb 2 perioodi : pagendus, armastus
Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust Tänapäeval dialektika on arenguõpetus Kuadrivjumis õpiti astronoomiat, arikmeetika, geomeetria ja muusika Loengud + dispuudid (arutlused ja vaidlused) Hipogrates, Dolomaios Usku tuleb seletada* Roger Baakon - tema meelest oli oluline matemaatika, kritiseeris skolastikat (raamatud olid täis valesi ja lollusi) Paljud tema seisukohad ei olnud ajastule vastuvõetavad Dolemaios - uskus et maa on universumi keskpunktis
õppimisest. Kreeka kirjanduse ja ka keele teadmine kuulus haritud inimeste omaduste hulka. Rooma kirjandus tekibki alles 3saj eKr ja esimene kirjanik kes on teada oli kreeklane Livius Andronicus, tema tõlkis Odüsseia kreeka keelest ladina keelde. Järgnevad näitekirjanikud kirjutavad küll ladinakeeles aga nende näidendid on loodud kreeka kirjanduse eeskujul. Hilise vabariigi lõpupoole muutub olulisemaks proosa kirjanduse, suure osa sellest mis on tänaseni säilinud on retoorikad, kirjanikeks on: Cicero, Julius Caesar jt. õpiti grammatika koolides kreeka ja ladina kirjandust. Kolmandaks koolitüübiks oli retoorika kool. Tavaks oli see et kui grammatika kool oli läbitud siirduti retoorika kooli kus õpetajaks oli reetor - kõnemees. Retoorika õpingud sageli kestsid väga kaua, sest reetoritele esitati suuri nõudmisi, ei piisanud vaid sellest et ta oleks osav esineja. 2saj lõpp 1saj algul hakkas kujunema ka filosoofia õppimine. Hilise vabariigi ajal hakati üha