noor lehestik täis õhetavaid tähesagaraid. Sääl puhmastikus puude vahel naer ja sosinad. öö suhkrusaias tüdrukud kui väiksed rosinad ja rehelävel külapoisid, paberossid suus. Käest kätte rändab kobrutades mühav õllekruus. Kuid lakkamatult sireleis kui pilvis ujub aid, täis minu rindki sireleid, vaim retkleb mööda maid. Täis minu rindki sireleid, mul valla iga tee. Kuu ripub üle aasade kui latern üle vee. Kuu ripub üle aasade, aeg juba minna siit. Ma lähen, jalad kastevees, pääs tuhat vastset viit. Arvamus: Luuletus on täis salapära ning lootusrikkust. Kevad oleks nagu millegi uue algus. Sirelid õitsevad ning noor hing on rõõmu ja tahtmist täis.
"Simmanil" on väga kaasahaarav ja hea rütmiga. Need kirjeldused sellest peost, kutsuvad mindki sinna koos teistega pidutsema ja tunnet, et endalgi oleks rind täis sireleid, sest luuletaja kirjutab sellest nii ahvatlevana noorele hingele. /.../ Täis rindki sireleid, mul valla iga tee./.../ Minus on tunne, et kui saaksin kordki sellele simmanile, siis leiaksin omale tee, kust avaneks mulle võimalused suurde ilma. /.../täis minu rindki sireleid, vaim retkleb ööda maid./.../ Oli tunda, et luuletus on kirjutatud heas meeleolus, rõõmsas olekus, mis jõuab minunigi. Don Ramon Don Ramon on julm juht, kes on määratud hukule timuka nööri läbi. Ta on nii võimas olnud, et isegi pikne on tema matmise ajal välja raatsinud tulla. Don ramoni kirjeldatakse salmis väga vägeva ja tugevana /.../ tema rind kui range linnamüür, linnamüür, mis püstitet on paest./.../, /..
annaabi.ee 
