annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Tüüpiline pluripotentse tüviraku näide on vereloome tüvirakk. · Kas on looduses esineb erinevate diferentseerunud raku tüüpide vahelisi üleminekuid? Too näiteid. Üldiselt mitte, aga... · Mis on retinoolhape? Kuidas retinoolhape mõjutab rakku (retseptorid, tsütoplasmaatilised RA-siduvad valgud, TRIP kompleks; cis-elemendid)? Retinoolhape-Vitamiin A derivaat . Retinoic acid (RA) is a powerful morphogen, bound by a family of cytoplasmic RA receptors (RAR) which with bound RA translocate into the nucleus and bind DNA. This mechanism is similar to that seen with steroidal hormones and their receptors. The RAR has 3 domains: N-terminal, DNA-binding and C-terminal RA binding
aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR – fibroblastide kasvufaktorite retseptorid, rakupinna türosiinkinaassed retseptorid; BMPR I & II – retseptorid. Värbamisretseptorid seovad ja aktiveerivad SMAD-valgud, mis toimivad tuumas transkriptsioonifaktoritena; Retinoolhape (Retseptorid (RAR-α, RAR-β, RAR-γ): tuumaretseptorid (rakusisesed), võivad toimida transkriptsioonifaktoritena. Transkriptsioonifaktorid käivitavad või pidurdavad geenide transkriptsiooni. Indutseeritakse / represseeritakse arengu signaliseerivate faktorite poolt, oluline osa nende poolt käivitatavast arenguprogrammist. Omakorda käivitavad / represseerivad arengu signaliseerivaid faktoreid ja transkriptsioonifaktoreid kodeerivaid geene mis on vajalikud järgmiseks arenguetapiks
ning määravad jäsemetüübi, AER ise aga vastutab jäseme püsiva kasvu ja arengu eest. Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Proksimaalsed struktuurid tekivad enne, sest distaalsete osade arenguks on vaja rohkem rakutsükleid läbinud rakke. Seega õlavarreluu areneb vähim jagunenud rakkudest ja sõrmelülid enim mitoose läbinud rakkudest. Peamisteks faktoriteks on AER koos oma alloleva mesenhüümi tsooniga ZP, retinoolhape, FGFid ja Wnt signaalid. Progresseeruv tsoon (PZ) , mis asub jäsemepunga mesenhüümi AER all, tagab jäsemepunga proksimaal-distaalse pikenemise prolifereeruva aktiivsuse kaudu. Jäseme proksimaal-distaalse telje kujunemist mõjutavad lateraalsest mesodermist pärinev RA (proksimaalse luu tüübi teke) ning AERist pärinevad FGF ja Wnt signaalid (distaalsete luude/kõhrede teke). Tõestus: luu/kõhre tüüp muutus
kusejuhapungaga. Kriitilise tähtsusega regulaatoriks kusejuhapunga väljakasvamiseks ja edasiseks harunemiseks on kasvufaktor GDNF (ingl Glial derived growth factor) ja RA Kusejuhapunga väljakasvamisel, harunemisel (algne kusejuha harunemine on dihhotoomne - järjestikku kaheks hargnev) ja n-ö “ureeter-puu“ moodustumisel on olulised lisaks GDNF-le ka teised signaalmolekulid Metanefrilise mesenhüümi poolt sekreteeritud retinoolhape ja GDNF aktiveerivad signaalide kaskaadi, mis reguleerib üles RET-retseptori ekspressiooni Wolffi juha rakkudes, millest saavad kusejuhapunga rakud, aidates kaasa kusejuhapunga moodustumisele ja nende kasvamisele metanefrilise mesenhüümi poole. Metanefrilise mesenhüümi päritolu rakkudest saavad multipotentsed iseuuenevad tüvirakud, mis annavad aluse nefroni erinevatele rakutüüpidele. Epiteliaalsetest neeruvesiikulitest kujunevad läbi
annaabi.ee 
