Anoksügeenne. CO2 fix pööratud trikarboksüülhapete tsükli abil. Leidub suurel hulgal seedetraktis, pinnases, vees. Võimelised seedima tselluloosi, kitiini jms. Rakusein valgust, puudub peptidoglükaan. Paljuneb pungudes. Mõnedel tuumamembraan! Intratsellulaarne parasiit. Põhjustab psittakoosi, trahhoomi, kopsupõletikku. Peptidoglükaan puudub. Rakkudel 2 vormi (elementaarkeha ja retikulaatkeha). Oksügeenne. Sisaldab klorofülli. Heterotsüstid fix N2. Muudavad NO2- -> NO3- (nitrifikatsioon). Sümbioos liblikõieliste taimedega. Alkoholide mittetäielik oksüdeerimine. Äädika tootmine Oksüdatiivne fermentatsioon. Erinevalt acetobacterist puudub täielik sidrunhappe tsükkel. Pleomorfsed (esinevad mitmes eri vormis)
retikulaatkehad. Elementaarkehakesed on väikesed (200-400 nm), rakuvälised ja spooritaolised. Neil on paks rakukest, nad on metaboolselt inertsed. Kui elementaarkehake satub inimese või looma organismi, siis kinnitub ta rakule ja ta satub peremeesrakku endotsütoosiga. Kuna fagosoomiga lüsosoome ei liitu, siis hakkavad elementaarkehad fagosoomis arenema- diferentseeruma. Nad suurenevad ja muutuvad (diameeter umbes 1 mkm) retikulaatkehakeseks. Retikulaatkeha kest on õhuke ja väga läbitav metaboliitidele. See diferentseerumine võtab aega 6-8 tundi rakku sisenemisest alates. Retikulaatkehakesed ei ole nakatamisvõimelised, kuid sünteesivad aktiivselt makromolekule ja poolduvad. Biosünteesiks kasutavad nad peremeesraku metaboliite. Selles arengufaasis on klamüüdiad kõige tundlikumad Ab-dele (antibiootikumidele). Väliskeskkonnas, so. väljaspool elusrakku retikulaatkehad areneda ei saaks ja vastu ei peaks.
annaabi.ee 
