mittekatalüütiliste funktsioonidega . Vitamiin A Vitamiin A on retinool. Enamik loomi saavad kasutada taimse päritoluga terpeeni β- karoteeni ja konverteerida seda retinooliks. Vitamiin A funktsioonid: 1.Retinool on nägemispigmendi 11-cis-retinaali eellasmolekul. Retinaal kuulub prosteetilise rühmana valgu rodopsiini koosseisu. Valguse adsorbtsioonil toimub 11- cis-retinaali konverteerimine trans-retinaaliks. 2.Retinool on konverteeritav retiinhappeks. Trans-retiinhape ja 9-cis-retiinhape on spetsiifiliste tuumaretseptorite ligandid, mis osalevad arengu ja kasvu kontrollis. 3.Retiinhape võib osaleda glükoproteiinide biosünteesil. Retinooli transpordiks vere kaudu on vajalik kandjavalk, mis sünteesitakse maksas. Nii retinooli kui retiinhappe jaoks on olemas transporteri funktsiooniga valgud ka tsütosoolis. Retinooli peamine funktsioon on arvatavasti eellasmolekuli roll, temast lähtudes sünteesitakse nii retinaal kui retiinhape. Pole selge, kas tal on ka iseseisvaid
toimub: - soole mikrofloora poolt produktseeriva ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel. - Vitamiin A-aktiivsust omavad ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid Vitamiin A(retinaali vormis) funktsioonid: - Esmane funktsioon: nägemisprotsessi tagamine, luues fotokeemilise aluse - Toimib antioksüdandina: tõkestab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni - Kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest - Retiinhape (tekib retinooli metabolismi käigus) toimib transkriptsiooniregulaatorina: mõjutab kasvu ja rakkude diferentseerumist - Lükopeen ja -karoteen mängib rolli rakkudevahelises suhtluses: stimuleerib valk konnektsiini ekspressiooni - moodustab rakumembraanide aukliideseid: selle toimub mdalmolekulaarsete ühendite ja ioonide rakkudevaheline liikumine. Tähtsad rakkude diferentseerumise ja kudede homöostaasi tagamiseks