käitumuslike olekutega seotud ärritusteks. Ajutüvest tõusvad projektsioonid moduleerivad ärkvelolekut ja teadvusel oleku erinevaid seisundeid. Teadvusel olek kujutab endast suurajukoore summeeritud tegevust. Une ja ärkvel oleku regulatsioon. Ajutüve formatio reticularis koosneb suurest hulgast laiale alale paigutunud neuronitest, mille aksionid jõuavad peaaegu kõikidesse suuraju piirkondadesse, välja arvatud neokorteks vasakus poolkeras. Formatio reticularise kõrgsageduslik elektriline ärritamine vallandab magaval kassil otsekohe äratusreaktsiooni. Selle piirkonna vigastused põhjustasid pideva une. Astsendeeruv retikulaarne aktiveeriv süsteem, lühendatult ARAS. Lõigates läbi seljaaju peaajust ARAS säilib, kuid isoleeritud eesajus on see rikutud. Järelikult ärkvelolek on ARAS-i tagajärg, aga uni tekib, kui tema passiivsus on aktiivne või esineb väliste faktorite mõju langus.
piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures. Neile neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid seljaaju C4-7 ja Th1-7 segmentide eessarvedes. Hingamistsü klis eristub kolm faasi, mille vaheldumist reguleerivad kuus aktiivsuselt (erutusmustrilt) eri tüüpi neuroniklassi (nende vahel on keeruline süsteem lülitusi, eri aegadel aktiveerumise ja koostöö käigus kujuneb ühine aktiivsusrütm - rütmogenees) formatio reticularise juhtimisel, mille kaudu on süsteemil side aferentidega perifeerias ja kesknärvisüsteemis. Aferentidelt pärineb info võimaldab adaptatsiooni (7.2. alapunktid), kõrgematelt struktuuridelt pärineva info puhul muudki - tahtlik (suurajukoor) või emotsioonidele alluv (limbiline süsteem) muutmine. Hingamisrütmi mõjutab ka hüpotaalamus. Trahhea, bronhide ja bronhioolide parenhüümis on venitusretseptorid (aeglaselt adapteeruvad mehanosensorid), mis registreerivad kopsude
annaabi.ee 
