Euroopa kohtu praktikas. Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaarne. 1)kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem 2)retfertdine õigussüsteem e. Common Low Suured muudatused tekkisid 17-19 saj. Tõusid esilt ühiskondlik lepe-,inim-ja kodanikuõiguse teemad. Kaks tähtsamat allsüsteemi: 1.Romaani ehk Prantsuse õigussüsteem Napoleoni koodeks 2. Saka õigussüsteem Mandri-Euroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni.
Millisesse kuulub Eesti? Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaarne. 1) kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem (kodifitseeritud õigus) (ka Eesti) 2) retfertdine õigussüsteem e. Common Law (nii kodifitseeritud kui ka kohtupretsedendid) 3. Õiguse allikad Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping 5) õigusakt 4. Õigusnormi mõiste Käitumiseeskiri, mis on formuleeritud õiguslausena. õiguslike tagajärgede esilekutsumine
annaabi.ee 
