Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes Seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajalihaste toonuse ümberjaotamises, mis kindlustab selle kehaosa ülalhoidmise, kuhu keha raskuskese üle kandub Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest, kaelapiirkonna naha- ja liigesretseptoritest, vestibaulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest Püstumisrefleksid Tekivad normaalse kehahoiaku häirumisel Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest Statokineetilised asendirefleksid Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel – pöörlemisrefleks Pea ja silmade nüstagm Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel Liftirefleks Maandumisrefleks Füüsiliste koormuste mõju peaajule Liikumise ajal võib aju verevarustus puhkeolekuga võrreldes suureneda kuni 30%.
* Tekivad pea asendi muutmisel ruumis või kere suhtes * Seisnevad jäsemete, kaela ja kere sirutajalihaste toonuse ümberjaotamises, mis kindlustab selle kehaosa ülalhoidmise, kuhu keha raskuskese üle kandub * Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest, kaelapiirkonna naha- ja liigesretseptoritest, vestibaulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest Püstumisrefleksid * Tekivad normaalse kehahoiaku häirumisel * Saavad alguse vestibaulaaraparaadi otoliitaparaadi retesptoritest, kaelalihaste proprioretseptoritest, kere naharetsptoritest, silma võrkkesta retseptoritest Statokineetilised asendirefleksid * Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis * Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel pöörlemisrefleks * Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel o Liftirefleks o Maandumisrefleks Refleksikaar: 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3