Eluent on gaas või vedelik (vesi, vesilahus, solvent, solventide segu), mis kannab keemilised ained läbi kolonni, seejuures toimuvad molekulide sorptsiooni ja desorptsiooni aktid. Eluaat on täidiskolonni läbinud eluent koos elueerunud ainetega, mille komponentide sisaldus ajas reeglina muutub. Statsionaarne faas- liikumatu faas kolonnis Mobiilne faas- liikuv faas kolonnis (gaas või vedelik) Mis on retentsiooniaeg ja mis rolli mängib see aeg kromatograafias? Retentsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku proovi sisestamise hetke ja aja vahel, kus pool proovi kogusest on kolonnist elueeritud Retentsiooniaeg võimaldab kromatograafias analüüti identifitseerida, tundmatu aine puhul näitab, kas tegemist on teistega võrreldes polaarsema või vähempolaarsema molekuliga Seletage põhjalikult gaasikromatogaafi tööpõhimõtet. Mis aineid määratakse selle seadme abil? Mis põhikomponentidest koosneb see seade
(eluent) või gaas (kandegaas), mis läbi statsionaarse faasi voolates segu erinevaid komponente edasi kannab. Kromatograafiline lahutumine baseerub segu komponentide erineval liikuvusel läbi kromatograafilise süsteemi (kolonn, plaat, vms). Ühendid, mis sarnanevad rohkem statsionaarse faasiga (st omavad kõrgemat afiinsust selle suhtes), liiguvad aeglasemalt kui ühendid, mis on sarnasemad mobiilse faasiga. Aega, mis kulub ainel kromatograafilise süsteemi läbimiseks nimetatakse retentsiooniajaks. Erinevate liikumiskiiruste tõttu on ainetel erinevad retentsiooniajad. 49. Elektroforees Lihtsustatult: elektri poolt kandmine. Elektroforees eraldab aineid nende liikumiskiiruse järgi elektriväljas. Lahutatavad ained peavad esinema ioonidena. Ioone liigutatakse vastavalt vastasmärgiliste laengute tõmbumise põhimõttele. Jaotatakse: - planaarseks elektroforeesiks. Läbiviimiseks kasutatakse peamiselt õhukesi geelikihte, mõnikord paberit
Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta. 106. Kvantitatiivse kromatograafilise analüüsi käigu üldine kirjeldus. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala või kõrgust. Enamiku detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses kontsentratsiooniga, misjuhul on kalibreerimisgraafik sirge ja läbib nulli. 107. Mida nimetatakse komponendi retentsiooniajaks ja mida surnud ajaks? Retentsiooniaeg aeg, mis kulub aine sisestamisest tema piigi maksimumi saavutamiseni. Surnud aeg on sellise aine retentsiooniaeg, mis statsionaarse faasiga üldse ei seondu. 108. Mahtuvusfaktor. Selektiivsusfaktor. Mida nad iseloomustavad? Mahtuvusfaktor k'= , kus tR- analüüdi piik, tM solvendi piik. Mõistlik: 1 < k' < 20, väga hea: 2 < k' < 10 (liiga suur k' halb, sest piik muutub liiga lamedaks, ei ole eristatav).
annaabi.ee 
