arvutatakse’ Selektiivsus – parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retensiooniajad ning mida kitsamad nende piigid; Selektiivsus määratakse lahutuskoefitsiendi R kaudu, kus ühesuguse retensiooniajaga ühendite lahutuskoefitsient võib olla eri kolonnidel erinev. t R 2−t R 1 R= W 1 /2 1+ W 1/ 2 2 Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retensiooniajast ja laiusest; Sõltub vedelfaasist. Väljendab teoreetiliste taldrikute arv; Teoreetiliste taldrikute arv N - arvutatakse piigi retensioonija ja poollaiuse w(1/2) (piigi laius poolel kõrgusel) kaudu. N määratakse kolonni optimaalsetel tingimustel standardaine suhtes N=5.54x(tRi/w1/2)2 t Ri w1 2 ¿ ¿ N=5.54∗¿ Ainete lahutuvust, efektiivsust, selektiivsust ja mahtuvusfaktorit siduv valem
retensiooniaegade suhe. Suurus sõltub liikumatu ja liikuva faasi omadustest ja temp-st, ei sõltu liikuva faasi mahtkiirusest, sorbendi hulgast ja kolonnipikkusest. Seetõttu, suurused tsuht, t´R ja v´R reprodutseeritavad ja võimaldavad identifitseerida uuritavat ainet. Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 Retensioonkoefitsient (R) uuritava aine kiiruse suhe liikuva faasi kiirusesse. Näitab, milline osa retensiooniajast asub uuritav aine liikuvas faasis. T0 ja tS on aine viibimise ajad liikuvas ja liikumatus faasis. Jaotuskoefitsient (D = Cs/C0) kromatografeeriva aine jaotumist liikumatu ja liikuva faasi vahel. CS ja C0 on aine konts võrdsetes hulkades vastavalt liikumtus ja liikuvas faasis. Mahtuvuskoefitsient (k´) näitab, kui tugevasti uuritav aine seondub sorbendiga ja kiu kaua ta sellel viibib võrreldes liikuva faasiga. Optimaalseks väärtuseks on 1.5-4.
annaabi.ee 
