formaatides, VHS ja Betamax, said kõige rohkem paljastust. Lõppudelõpuks VHS võitis selle sõja ja sellega domineeris koduvideote formaadi kuni videoteibi formaadi perioodi lõpuni. 1980. ja 1990. aastatel oli VHS üldine standard mis on nüüdseks asendumas DVD- formaadiga. Lindi laius: 12.70 mm Lindi kiirus: 3.335 cm/s NTSC.le, 2.339 cm/s PAL.ile Salvestus aeg: Kuni 6 tundi kasutades peenemat linti. Keskmine lint salvestab maksimaalselt 3 tundi. Ülekandekiirus: Umbes 3 MHz Horisontaalne resulutsioon: Umbes 240 rida Vertikaalne resulutsioon: 486 rida NTSC.le, 576 rida PAL.ile Ajalugu 1970.tel muutus videosalvestus televisioonitööstuses suureks kaasategijaks. Nagu iga teine tehnoloogiline innovatsioon püüdsid nii mõnedki firmad luua standardi video salvestamises, mis lööks maailmas läbi. Käis sõda, mis formaati võiks videod olla. Kaheksakümnendatel olid konkurentsis kaks formaati- VHS ja Betamax mis said mõlemad päris palju tähelepanu meedialt
1981. MDA (monokroomne ekraani adapter) suutis töötada ainult tekstiga, toetades resulutsiooni 25x80. Sellel oli 4KB videomälu ja ainult üks värv. 1987 aastal välja tulnud VGA sai väga populaarseks ja pani aluse tänapäeval tuntud videokaartide tootjatele nagu ATI, Cirrus logic ja S3. Need firmad hakkasid VGAd arendama, tõstsid resulutsiooni ja värvide mahtu, mida videokaart sai kuvada. Peale VGAd tuli SVGA(super VGA) standard, mis jõudis videomälu mahuga 2 megabaidini ja resulutsioon 1024x768, olles seejuures võimalik kuvama 256 värvi. Videokaartide evolutsioon tegi suure pöörde paremuse poole aastal 1995, kui väljastati esimesed 2D/3D videokaardid. Tootjateks tol ajal olid: Matrox, Creative, S3 ja ATI. Need videokaardid järgisid SVGA standardit, aga lõid uusi 3D funktsioone. Aastal 1997 väljastati 3dfx graafikakaardi kiibil Voodoo poolt, 3dfx oli väga võimas ja sisaldas uusi 3D effekte (Mip Mapping, Z-buffering, Anti-aliasing).
annaabi.ee 
