a detsembri algul peeti veelkord selle 9 aasta meistrivõistlused, nüüd juba nõukogudeaegsed. Võitis Tallinna ,,Kalevi" meeskond nende meestega, kes olid sõja ajal olnud Venemaal. Muide need on läinud ajalukku kui meistrivõistlused, kus üks ja ainus kord on meie legendaarne Joann Lõssov olnud suurim korvikütt (77 punkti 5-st mängust ehk 15,4 punkti keskmiselt mängust). Tavaliselt ta mängujuhina resultatiivsusega silma ei paistnud. Aastast 1945. alates sai alguse uus süsteem Eesti meistrivõistluste korraldamisel, mis oli allutatud NSVL-s kehtivate võistlussüsteemide järgimisele. Kuna NSVL-i meistrivõistlusi peeti välisväljakutel, siis ka meil hakati meistrivõistlusi pidama suvel väljas. Sügis-talvisel perioodil peeti alates 1947/48. a talviti siseesivõistlusi. Taoline süsteem jäi kehtima kümneks aastaks, kuni 1956. aastast alates viidi meistrivõistlused tagasi saali
soovimatuna ning pidada selliseid isiksusi teatavateks tegevusteks kõlbmatuteks, võidaks teha valdkonna efektiivsusele tohutut kahju. Seega ei saa pidada ühtegi isiksuse omadust iseenesest kahjulikuks, soovimatuks ning selektsioon toimub ikkagi sotsiaalse valiku tasandil. Kriminaalse käitumise bioloogilised alused on saanud tänapäeval aktuaalseks teemaks, mida võib seletada bioteaduste kiire arengu ja kõrge resultatiivsusega viimastel aastatel. Kui vaadata asjale kuritegevuse poole pealt, võib rääkida nn teaduspoliitilise pendli liikumisest sotsiaalsete faktorite poolelt psühholoogiliste,sageli bioloogilist taustaga faktorite poole. Kui kaugele pendel kaldub, seda näitab tulevik, kuid juba praegu võib öelda, et inimkäitumise bioloogilise tausta tähtsustamisel on toimunud murrang. Samas tuleb täielikult nõustuda tuntud kriminoloogi Antony Walshiga,28 kes rõhutab, et
annaabi.ee 
