mol/l*min, siis VA = -0,4; VB = -0,6 ja VY = 0,8 mol/l*min. Seega, kui on teada kiirus mingi komponendi järgi on tegelikult määratud ka kõik ülejäänud kiirused Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kulgemiseks, peavad molekulid omavahel kokku põrkuma. Ei ütle ju üks molekule teisele "oo millised ....., kuule tead, reageeriks õige natukene". Enamus põrgetest pole resultatiivsed, see tähendab, et ei juhtu midagi. Resultatiivseks põrkeks on vaja Molekulidel peab olema piisav energiavaru, selleks et nende põrkumisel laguneks vanad keemilised sidemed ja saaks tekkida uued. ( Energiavaru suurendamiseks on kõige lihtsam kuumutada, sest kõrgemal temperatuuril liiguvad molekulid kiiremini ja põrked on seega resultatiivsemad) Molekulid peavad põrkehetkel olema teineteise suhtes soodsal torienteeritud
reeglitest. Need on mitteresultatiivsed e irresultatiivsed verbid, mille puhul pole võimalik öelda, kas tegevus on lõpetatud, nt harrastama, alustama, õigustama, sallima. 3) nn segarühm, kus tuleb arvestada lisatingimusi, et otsustada, kas on tegemist kolmekäändelise või osastavalise sihitisega verbiga. Kui sihitis esineb lauses üksi, st ilma laiendita, on verbiga edastatav situatsioon irresultatiivne, nt veereta vaati! Kui aga verbi juurde kuulub määrus, muutub sama verb resultatiivseks ja kolmekäändeliseks, nt veereta vaat eemale! Samuti käituvad ka ahvatlema, ehmatama, arstima, juhtuma, kallama. Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: 1
annaabi.ee 
