Vaatleme kahe ühesuguse sagedusega samasihilise harm. võnkumise liitmist. Võnkuva kahe hälve x on kahe hälbe x 1 ja x2 summa. Need hälbed avalduvad järgmiselt: x1=a1cos(0t+a1) x2=a2cos(0t+a2) Kujutades võnkumisi vektoritena a1 ja a2 ja konstrueerides resul-tantvektor a, mis on võrdne liidetavate vektorite projektsioonide summaga: x=x1+x2 . Järelikult kujutab vektor a resultantvõnkumisi. See vektor pöörleb sama nurkkiirendusega 0 mis vektorid a1 ja a2, seega on resultantliikumine harm. võnkumine sagedusega 0, amplituudiga a ning algfaasiga . a2=a12+a22-2a1a2cos[-(a2-a1 ) ]= =a12+a22+2a1a2cos(a2-a1), tan=a1sina1+a2sina2/ a1cosa1+a2cosa2. §45. Tuiklemine. Kui kahe samasihilise liidetava võnkumise sage-dused erinevad vähe, siis võib resultantliikumist kujutada pulseeriva amplituudiga harm. võnkumisena. Sellist võnkumist nim. tuiklemine. Amplituudi analüütiline avaldis on ilmselt: amplituud=2acos/2*t See funktsioon on perioodiline funkt
Laetud osakesed Maa magnetväljas. Homogeenne magnetväli: 1. B ⊥ v (vektorid). - laetud osakesed hakkavad liikuma mööda ringjooni. Positiivne laeng liigub päripäeva, negatiivne laeng vastupäeva. R=m*v/ε( |q|*B) kus v= ω* R → ω=|q|*B/εm (ringsagedus) 2. Kui kiirus ei ole risti induktsiooniga - jaotame liikumise kaheks suunaks. Liikumine magnetväljaga risti on nagu eelmises punktis; Pikisuunas magnetväli puudub, pikisuunaline kiirus ei muutu. Resultantliikumine on liikumine mööda spiraali. h- kui palju liigub ühe täispöörde ajal edasi ω=2*pi/εT ω=q*B/εm T=2*pi/εω=2*pi*m/ε(q*B) v(risti liikumine)=v*sin alfa v(piki liikumine)= v* cos alfa Mittehomogeenne magnetväli R=m*v(risti)/ε(q*B) Kui B läheb suuremaks, siis raadius väheneb, tekib kitsenev spiraal. Laetud osakesed Maa magnetväljas Maa peale tulevad suured laetud osakeste vood ja Maa magnetväli paneb nad teises suunas liikuma
annaabi.ee 
