tuule mõjul tekkivad inertsjõud on väga väikesed. Tuule dünaamilisele mõjule tundlike konstruktsioonide puhul (korstnad, mastid, tornid, kõrghooned), kus see eeldus ei kehti, tuleb teha ka dünaamika- ja väsimusarvutused. 4 Tuulekoormus esitatakse üldjuhul konstruktsiooni pinnaga risti mõjuva tuulerõhuna. Mõnede konstruktsioonide ja konstruktsioonielementide korral on sobiv esitada tuulekoormus resultandina koondatud tuulejõuna või momendina. Tuulerõhk Konstruktsiooni välispindadele mõjuva rõhu väärtus we = qref ce ( z )c pe , kus qref on tuulerõhu baasväärtus; c pe on välsrõhutegur; ce ( z ) on asukohategur, mis arvestab maastikutüübi ja reljeefi mõju tuulekiirusele kõrgusel z. Eristatakse maastikutüüpe: I. mere- ja järvekaldad ning tasane maastik, mis on vähemalt 5 km ulatuses tuuletakistuseta; II
piiritingimustest; lühenevad. 4. Eeldatakse, et joonkoormus katab tala kuni selle teise otsani (kui see 12.16. Mis on termopinge? tegelikult pole nii, vaadeldakse antud joonkoormust mitmejoonkoormuse = detailide temperatuuri muutusest tekkiv pinge resultandina, mis kõik ulatuvad tala teise otsani suurima koordinaadini x). 12.17. Mille poolest on termopinged ohtlikud? 11.15. Kumb varras on paindel jäigem, kas terasvarras või samade 12.18. Millal tekivad suuremad termopinged, temperatuuri tõustes või inertsimomentide väärtustega vaskvarras?
Positiivseteks loetakse need koormused, mis tekitavad negatiivseid paindemomente (ja samal ajal positiivseid siirdeid); 3. Parameetrid v0 ja 0 on integreerimiskonstandid, mis arvutatakse piiritingimustest; 4. Eeldatakse, et joonkoormus katab tala kuni selle teise otsani (kui see tegelikult pole nii, vaadeldakse antud joonkoormust mitmejoonkoormuse resultandina, mis kõik ulatuvad tala teise otsani suurima koordinaadini x). 11.4.2. Mohr'i algoritm Painutatud varda siirete arvutamiseks saab kasutada Mohri meetodit (Joon. 11.10): · arvutatakse ja koostatakse varda ristlõigetes mõjuva paindemomendi M(x) epüür; · varda sellesse punkti, mille siiret on tarvis arvutada, rakendatakse (vertikaalsihis) ühikjõud F = 1N;
meetoditega, sh. mõõtmised ehitusplatsil või tuulekanalis. Nõuded sellistele katsetele on esitatud jaotises 4.3. 4.2 Tuulekoormuse määratlus (1) Tuulekoormus esitatakse üldjuhul tuulerõhuna. Tuulerõhk loetakse mõjuvana risti konstruktsiooni pinnaga, kui konkreetses kohas ei ole määratud teisiti (näit. võimalik puutujasihiline hõõrdejõud). Mõne konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi jaoks on sobiv esitada tuulekoormus resultandina - tuulejõuna või -momendina. (2) Tähistusi: · w - tuulerõhk pinnale; · Fw - tuule resultant; · M e = Fw e - väändemoment, kus · e - tuulerõhu ekstsentrilisus; · Ffr - hõõrdejõud; · qref - keskmise tuulerõhu baasväärtus (määratakse tuule kiiruse baasväärtuse alusel; · ce(z) - asukohategur, mis arvestab maastiku tüübi ja reljeefi
pingeid, mis kontsentreeruvad suuresti litosfääriplokkide kokkupuutealadele. Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma: a. kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks. b. kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultandina toimub keha välja venitamine. Kehas tekivad venitus- ehk lahknemispinged c. kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepingeid. 7. VULKANISM JA MAAVÄRINAD 7.1. Vulkaanid Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid.
annaabi.ee 
