Arstid alustavad tavaliselt ravi levodopaga (L-dopa). Aju muudab selle dopamiiniks. Kuna Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus ja ravimitel tekivad küllalt sageli kõrvaltoimed (kõrvetised, segasus, kõhukinnisus, suu kuivamine), on vajalik pidevalt haiguse dünaamikat ja raviefekti hinnata ning vastavalt sellele raviskeemi korrigeerida. KIRURGILINE RAVI Parkinsoni tõve kirurgiliseks raviks kasutatakse ablatiivseid meetodeid, peaaju süvastimulatsiooni ning eksperimentaalses korras ka restoratiivseid protseduure. Operatsiooni eesmärgiks on neuronaalse aktiivsuse vähendamine globus pallidus internus’e (GPi), taalamuse või nucleus subthalamicus’e (STN) rakkudes. Peaaju süvastimulatsioon tähendab aju basaalganglionide püsivat mõjustamist kindla sageduse, kestvuse ning amplituudiga elektriliste impulssidega, mida genereerib organismi implanteeritud stimulaator ajju siirdatud elektroodide vahendusel. Deep Brain Stimulation
2. Kirurgiline ravi - näidustatud suhteliselt noorematel, kuid kliinilistel näidustustel ka vanematel, kui haigus pole medikamentoosse raviga enam adekvatselt kontrollitav ning elukvaliteet on oluliselt langenud. Kirurgilisest ravist on kasu ka siis, kui haiguse üldnähud ei ole veel raskelt väljendunud ning domineerib treemor. Kasutatakse: ablatiivsed meetodid (koekahjustuse meetodid), peaaju süvastimulatsioon ning eksperimentaalses korras ka restoratiivseid protseduure. 3. Mittemedikamentoosne ravi ja rehabilitatsioon - täiendavad ravimeetodid, mis aitavad leevendada füüsilisi vaevusi, kohaneda haigusega ja toime tulla igapäevase eluga. füsioteraapia - kõnnivõime ja motoorse võimekuse parandamine 25 tegevusteraapia - füüsise ja psüühilise seisundi mõjutamine eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu
annaabi.ee 
