Vladislav Djatsuk kui ka restorani Karl Friedrich peakokk Priit Toomits. Ka kunstiline mõtlemine ja maitse on olulised, leiavad tippkokad, kes on loonud Tippkokkade Ühingu ja suhtlevad teiste riikide sarnaste organisatsioonidega. "Retseptide järgi süüa teha on lihtne, kuid ise neid välja mõelda see eeldab annust loomingulisust," on peakokad ühel meelel. "Enamik siinseid restorane töötab turistide ja soomlaste jaoks ja restoranikultuuri arendamisega eriti ei tegeleta," leiab Djatsuk. Parima koka tiitel tuli ka eelmisel aastal Egoiste'i restorani kokale, mis näitab, et noortel, kes võistlusele lähevad, on tugev seljatagune tuntud peakoka Dmitri Demjanovi näol, kes neid juhendab ja nendega koos mõtleb. Egoiste'i restorani põhiklientuur moodustub gurmaanidest. Püsikülaliste hulgast võib leida poliitikuid, välisesinduste töötajaid ja saadikuid. "Iga päev tuleb vormis olla," väidab Djatsuk,
kiiresti vabaneda võõrvõimude poolt dikteeritud kultuurilistest piirangutest. Teisest küljest aga, nagu kirjutab ka Soome ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk ka niigi marginaalse argielu ajaloo veelkordse marginaliseerumise. Ajalooteaduse põhitähe- lepanu on tänini olnud riiklikul tasemel suurel poliitikal, parteide ja valitsuste sise- ja välispoliitikal. Käsitletud on ka tähtsate isikute ja teaduse ning kunstide ajalugu, nendega võrreldes on aga restoranikultuuri ja tantsumuusika ajalugu marginaalajalugu. Selle mitme- kordse marginaalsuse tõttu kohtame ka eelmainitud olulisi takistusi džässi uurimise teel – ajakirjanduses ilmus väga vähe kirjutisi džässmuusikast ja neis vähesteski torkab sageli silma kirjutaja vähene kompetentsus; korraliku kriitika ja analüüsi vääriliseks peeti ainult akadee- milisi süvamuusikakontserte ja teatrietendusi. Kriitikute tähelepanu leidsid ka koorimuusika-
annaabi.ee 
