õhu gaasitraktis märki muudab enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks ,,Katelseadmed" lk. 172-174. 32. Väikekatlad Väikekatlad tahkele kütusele Tahkel kütusel töötavad väikekatlad varustatakse enamasti kiht ehk restkolletega. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku. Restkolletega katlaid võib jagada järgmisteks põhitüüpideks: o ülemise põlemisega katlad (joonis 1a) o alumise põlemisega katlad (joonis 1b) o pöördleegiga katlad jne. a b Joonis 17-22. a) Ülemise põlemisega katel (1 - primaarõhk, 2 sekundaarõhk, 3 põlemisgaasid); b) Alumise põlemisega katel
Selleks soovitatakse kasutada sagedusmuundureid. Vanasti kasutati alalisvoolu mootoreid, mille võimsust reguleeriti ergutusmähise takistuse muutmise teel. Teo ja kruvi korral kasutakse tootlikkuse reguleerimiseks ka modulleerimist, mis seisneb mootori tsüklilises käivitamises ja seiskamises impulssreziimina. Tööintervalli ja pausi pikkusi reguleeritakse automaatikaga. Restkolletes on restil alati mingi kütuse kogus. Seetõttu kütuse etteande muutmine ei muuda koheselt katla võimsust. Restkolletega katelde soojusvõimsust reguleeritakse resti alla antava õhu (primaarõhu) kulu muutmisega. Samaaegselt on tarvis reguleerida ka kütuse etteandmist, et rest ei põleks tühjaks ega upuks põlemata kütuse alla. Kütuse- ja õhukulu peavad olema vastavuses. Resti kohal toimub järelpõlemine, kuhu on tarvis anda sekundaarõhku. Seda saab siduda gaasianalüüsianduriga. Kütuse etteande reguleerimiseks on tarvis signaali katla võimsuselt. See formeeritakse auru- ja veekateldel erinevalt.