Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Restkolded Vajadus põletada erinevaid kütuseid, milledel on erinev mineraalosa sisaldus, niiskus, lendosade sisaldus, samuti mehhaniseerimistase ning põletusmoodus on põhjustanud paljude eri tüüpi restkollete kasutamise. Kolderesti konstruktsiooni ja paigutuse järgi võime rääkida rõhtrestkolletest, kaldrestkolletest, kettrestkolletest (nagu tanki roomikud, suur müra, palju parandada vaja), süvikkolletest jne. Põhilised operatsioonid restkollete teenindamisel oleks järgmised: · Kütuse restile suunamine ehk kütuse pealeandmine · Põleva kihi kobestamine või kohendamine · Tuha ja räbu eemaldamine koldest.
põletatud kütuse kilogrammi kohta(erisoojus * temperatuur * gaasi kokgus suitsugaasis põletatud kütuse kg kohta). nagu näha läheb enamus soojusest kaduma tänu lämmastikule. Niiske õhu entalpia 140°C näitab, palju läheb soojust välja tänu liigõhuteguri olemasolule. ppm ,,part per million" Restkolded Vajadus põletada erineva niiskuse, lendosadesisalduse ja mineraalosa (tuha) sisaldusega kütuseid on põhjustanud eri tüüpi restkollete kasutamise. Restkoldeid või liigitada: rõhtrestiga, koonusrestiga, kettrestiga ja kaldrestiga süvikkolleteks. Sõltuvalt nende operatsioonide mehhaniseerimise tasemest eristatakse käsitsiteenindavaid, poolmehaanilisi, mehaanilisi koldeid. Kolderesti põhiülesanneteks on toetada põlevat kütusekihti ja suunata sinna põlemisõhku. Resti konstruktsioon sõltub kasutatavast kütusest (tuhasisaldus, niiskus, lendosade sisaldus) ja katla konstruktsioonist