õhule (50/50 % konvektiivne ja kiirguslik) Toru küttekehad (käteäti kuivatid) Õhukütte soojusallikad: Kamin, bullerjan, õhk-õhksoojuspump, õhukütte kalourifur, ventilatsiooni soojustagasti 5. Ahjude jaotus, kollete jaotus Ahjud jagunevad: soojust salvestavad ja mittesalvestavad. Voodriga ahi, voodrita ahi, metallkorpusega ahi(mitte salvestatav) Kollete jaotus: umbkolle (kasutegur 40-60%), restkolle (70-75%) 6. Vesikütte süsteemide regulleerimine 1) Küttekeha tasandil regulleerimine regulleerimine termostaatventiiliga 2) Küttevee vooluhulga muutmine vastavalt seadistatud temperatuurile 3) Kütte püstikute tasakaalustusventiil tasakaalustusventiilid püstikute tagasivoolu peale vahetult enne küttemagistraali, seadistatakse kui palju küttevett püstikutest läbib, püstikud omavahel tasakaalus 7. Tsirkulatsioon
Põhiline osa biokütustel töötavatest kateldest on soojaveekatlad, aurukatlad on kasutusel tööstusettevõtetes ning soojuse ja elektri koostootmise jaamades. Sõltuvalt biokütuse liigist ning seadme võimsusest on enamlevinud järgmised põletustehno- loogilised lahendused. 1. Hakkpuit: · küttekatlad võimsusega 0,2 2 MW: liikumatu kaldrestiga või mehaanilise (liigutatavate elementidega) restiga kolle; · küttekatlad võimsusega 2 8 MW: mehaaniline restkolle; · küttekatlad ja aurukatlad võimsusega üle 8 MW: keevkihtkolded. 2. Pelletid: · küttekatlad võimsusega 10 kW 0,5 MW; · küttekaminad üksiku ruumi või väikemaja kütmiseks. 3. Halupuud: käsitsi teenindatavad küttekatlad võimsusega 20 kW 200 kW. Biokütuste kasutamisel on võrreldes enamiku teiste kütustega eripäraks asjaolu, et biokütustel on väga madal mahuline energiasisaldus (vt joonis 5.1). Nii näiteks kerge kütteõli 1 m 3 vastab
annaabi.ee 
