Vastamisi Gustav II Adolf ja Wallensteini armee.Rootslased võidavad ja G II A langeb (6.11) - Rootsi riigikantsler Axel Oxsenstierna proovib säilitada prot. vahelist koostööd: Heilbronni liit (1633), W. mõrvatakse - Nördlingeni lahing (1634): Rootslased kaotavad Lõuna-Saksamaa Rahuleping: 1. Praha Leping (1635): Saksamaa keisri ja Saksimaa kuurvürtsi vahel. sellega ühinevad peaaegu kõik ülejäänud Saksamaa evangeelsed vürstid - Tühistab aasta 1629 keiserliku restitutsiooniedikti - Põlistab Põhja-Saksamaal enne aastat 1618 valitsenud protest. hegemoonia - Lõpetab Saksamaa kodusõja IV Rootsi ja Prantsusmaa sõda Habsburgide dünastia vastu (1635-48) Lähtekoht: - Praha rehuleping ei andnud midagi Rootsile ja Prantsusmaale, kes lid investeerinud palju Saksamaa sõjategevusse. - Satisfaktsioonipõhimõte - Habsburgide võimu piiramine - Prantsusmaa alustas sõja Hispaania ja Saksamaa keisririigi vastu. sõda toimus Prantsusmaa
Rootslastel õnnestus seegi lahing võita, kuid kuningas Gustav II Adolf sai surmavalt haavata. Keisri korraldatud vandenõus Wallenstein 1634. aastal tapeti. 6. septembril 1634 said rootslased Nördlingeni lahingus valusa kaotuse katoliiklasi toetavatelt Hispaania vägedelt. See oli ka viimane võit, millega hispaanlased võisid varauusajal uhkustada. Rootslased olid sunnitud Lõuna- Saksamaalt taanduma. 1635. aastal sõlmiti Prahas kokkulepe, millega keiser loobus restitutsiooniedikti läbiviimisest valdavalt protestantidega asustatud vürstkondades (Saksimaa, Brandenburg, Mecklenburg). Kokkuleppega liitus enamus Saksa vürste, mis võimaldanuks sõja lõpetada. Selle vastu seisid aga Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsuse sõda. Sõja neljas ja viimane periood (163548) kannab Prantsuse sõja nime. Prantsusmaa, kes oli kogu sõja vältel protestante rahaliselt toetanud, astus nüüd nende poolel avalikult sõtta
annaabi.ee 
