Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku Katla osa kus toimub kütuse põlemine nimetatakse koldeks. Koldes kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepinna veele. Kollete tööd iseloomustavad näitajad ·Kolde soojuskoormus ·Kolde forsseeritus ·Kolde mahuline erikoormus ·Kolde restipinna soojuslik erikoormus ·Katla kasutegur otsese bilansi järgi ·Katla kasutegur arvesta energiakulu kaudse bilansi järgi Kolde soojuskoormus (soojusvõimsus)- kütuse põlemisel ajaühikus eralduv soojushulk kW, Qkolle B Qat kus, B - kütuse kulu kg/s, Q- tarbimisaine alumine kütteväärtus kJ/kg, Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2 Qkolle B Qat
Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2 Qkolle B Qat qA = = 6-2 A A kus A on kolde ristlõikepind m2. Kolde mahuline erikoormus kolde mahuühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m3 Q qV = kolle 6-3 V kus V on kolde maht m3. Kolde restipinna soojuslik erikoormus- resti pinnalt ajaühikus eralduv soojushulk B Qat qR = 6-4 R kus R on kolderesti pind V koldekambri maht m3. Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava soojushulga Qkas ja kütusega koldesse antud soojushulga suhe 100 Qkas k = 6-5 B Qat
annaabi.ee 
